Kuidas olla Õnnelik?

Inimene pidevalt otsib midagi, mitte kunagi pole ta päris rahul. Midagi oleks justkui koguaeg puudu................ ma ütlen sulle, mis puudu on.................vaata ometi peeglisse.............. see oled sina ise.
Mitte keegi teine ei saa sind otseselt aidata ega õnnelikumaks teha. Ning elu on ju näidanud seda, et ainus kelle peale loota saad oled sa ise.
Kõige parem õnne alus on mõtlemine kuid see võib olla ka inimese kõige suurem vaenlane :)
Me oskame kõige paremini ennast haigeks mõelda. 
Tean omast käest, et vahel on raske positiivselt mõelda aga see ongi kõige raskem osa, mida on vaja endale pidevalt meelde tuletada.
 
Vahe ongi selles, et su enda elu kellegi teise pärast elamata ei jääks.
Mina raiskasin oma elust umbes 8a ühe inimese peale sest tunded olid mõistusest tugevamad ja ma koguaeg arvasin, et õnn peitubki vaid teises inimeses. Piltlikult öeldes nägi see välja umbes nii....

Hakkasin üle pika aja jälle tantsimas käima ja leian, et tants ongi olnud üks puuduolev lüli minu elust. 
Ehk polegi vaid tants see, mis mind paelub vaid paratamatult kuuluvad sinna juurde ka nägusad tantsupartnerid :D

Enne seda, kui üldse tantsimisega alustasin olen koguaeg vältinud igasuguseid üritusi, inimesi, sõpru sest nii hea on kodus üksi filmi vaadata ja burksi süüa. Mõne aja pärast sa siiski leiad, et see pole elu mida elada tahaksid. 

Üht ma ütlen.... head asjad saavad juhtuda vaid väljaspool kodu.

Elu paremaks muutmiseks pole vaja teha midagi muud, kui kaevata oma tagumik välja voodist, kuhu on juba kogunenud piisavalt palju riideid ja tühjasid krõpsupakke. 

See üksi olemise ja pideva motivatsiooni puudumise probleem ei vaeva tegelikult sugugi üksi elavaid inimesi vaid ka neid, kellel on pere.
Mul on üks kunagine töökaaslane, kelle ma otsisin üles siis, kui oli vaja ühte kleiti õmmelda. Ta on enamuse ajast lapsega üksi kodus ja sain kohe aru, et inimene tahab suhelda peale oma mehe ja lapse veel kellegagi :)
Ja mina loll arvasin, et pere inimestel pole mõtet külas käia sest nendel pole naguinii sinu jaoks aega laste ja mehe kõrvalt. Õnneks sain teada, et ta polegi oma muredega üksi vaid nende majas elab veel palju lastega peresid ja neil on fb-is lausa oma kommuun :)

Ja mis veelgi olulisem.... sa pead armastama peale iseenda veel enda elatud elu. Vahet pole on see siis olnud hea või halb. Vaid halvad kogemused suudavad meid õpetada ja viia eesmärgini. Veel hiljuti muretsesin ma selle pärast, mida teised mu elust arvavad. Mul oli häbi öelda, kellena ma töötan, mul oli piinlik selle pärast, kus ja kellega ma elan. Jah.... elu ei lähe alati nii nagu sooviks aga see on minu elu ja enam ma ei muretse selle pärast, mida keegi teine arvab. Mul on jumala ****** mida sa arvad :D